Õpikutest:
Kolmekordsete integraalide õppimiseks kasuta õppevanendit
H. VALLNER. KORDSED INTEGRAALID. Tartu 2010. Selle peatükki: Kolmekordne integraal, lk. 19-31. Järgnevas kõik vihjamised on selle raamatu lehekülgedele. Täiendavalt võiks kasutada õpikuid
N. PISKUNOV Diferentsiaal- ja integraalarvutus II. (Tallinn 1983 lk. 196 - 207)
G. KANGRO Matemaatiline analüüs II. (Tallinn 1968 lk. 306 - 324)
A. BORKVELL Matemaatilise analüüsi kursus II. (Tallinn 1960 lk. 243 - 258)
Lahendamiseks saab ülesandeid otsida ja näidislahendusi vaadata
A. LÕHMUS, I. PETERSEN, H. ROOS Kõrgema matemaatika ülesannete kogu.
Õpieesmärk:
Käesolev õppevahend on esmajoones neile, kellel ei õnnestunud esimese korraga sooritada kontrolltööd kolmekordsetest integraalidest. Uurige, kuidas kõigis alajao-tustes on näidisülesandeid lahendatud ja siis lahendage iga alajaotuse lõpus olevaid ülesandeid ning kontrollige oma lahenduste õigsust, valmistades niimoodi ette kont-rolltööks.
Peale kursuse kõigi kontrolltööde vähemalt hindele "kasin" sooritamist toimub eksam.
Aine eeldusoskused:
Aine eeldab varem matemaatilises analüüsis õpitud määramata ja määratud inte-graalide ning kahekordsete integraalide arvutamise oskust. Vajadusel vaata: www. kahekordsedintegraalid.weebly.com/ Kordsete integraalide arvutamine baseerub ühekordsete integraalide arvutamisel ning seetõttu eeldatakse, et see on selge.
Aine on omandatud, kui osatakse etteantud rajatingimustest määrata integraalide rajad ja integreerida. Kui on antud kolmikintegraal, siis määrata teisesuunaliste in-tegraalide rajasid, (integreerida), teha integreerimispiirkonna skits. Peab teadma, kuidas arvutatakse integreerimispiirkonna ruumala, staatilisi- ja inertsi momente, masskeskme koordinaate.
Kolmekordsete integraalide õppimiseks kasuta õppevanendit
H. VALLNER. KORDSED INTEGRAALID. Tartu 2010. Selle peatükki: Kolmekordne integraal, lk. 19-31. Järgnevas kõik vihjamised on selle raamatu lehekülgedele. Täiendavalt võiks kasutada õpikuid
N. PISKUNOV Diferentsiaal- ja integraalarvutus II. (Tallinn 1983 lk. 196 - 207)
G. KANGRO Matemaatiline analüüs II. (Tallinn 1968 lk. 306 - 324)
A. BORKVELL Matemaatilise analüüsi kursus II. (Tallinn 1960 lk. 243 - 258)
Lahendamiseks saab ülesandeid otsida ja näidislahendusi vaadata
A. LÕHMUS, I. PETERSEN, H. ROOS Kõrgema matemaatika ülesannete kogu.
Õpieesmärk:
Käesolev õppevahend on esmajoones neile, kellel ei õnnestunud esimese korraga sooritada kontrolltööd kolmekordsetest integraalidest. Uurige, kuidas kõigis alajao-tustes on näidisülesandeid lahendatud ja siis lahendage iga alajaotuse lõpus olevaid ülesandeid ning kontrollige oma lahenduste õigsust, valmistades niimoodi ette kont-rolltööks.
Peale kursuse kõigi kontrolltööde vähemalt hindele "kasin" sooritamist toimub eksam.
Aine eeldusoskused:
Aine eeldab varem matemaatilises analüüsis õpitud määramata ja määratud inte-graalide ning kahekordsete integraalide arvutamise oskust. Vajadusel vaata: www. kahekordsedintegraalid.weebly.com/ Kordsete integraalide arvutamine baseerub ühekordsete integraalide arvutamisel ning seetõttu eeldatakse, et see on selge.
Aine on omandatud, kui osatakse etteantud rajatingimustest määrata integraalide rajad ja integreerida. Kui on antud kolmikintegraal, siis määrata teisesuunaliste in-tegraalide rajasid, (integreerida), teha integreerimispiirkonna skits. Peab teadma, kuidas arvutatakse integreerimispiirkonna ruumala, staatilisi- ja inertsi momente, masskeskme koordinaate.